|
|
BORN WILD
|
Nii habras on see elu...
|
 |
01.juuli 2009
... veel mõned tunnid tagasi istusin lastega pesakastis ja itsitasime kui kaks
väikest paksukest mängides ümber meie tiirutasid. Küll üks ajas ühe saba taga ja
teine teise käppa. Korra isegi käis emase kutsa poolt kiunatus kui ta vend saba
liiga kõvasti sikutas. Esimest korda täna limpsasid me käsi ja proovisid
hambaid. Pole teisi nähagi veel aga tunda oli küll! :-)
Üle pika aja üritasin neid kaaluda. Emase kutsika kaalu veel nägin 2660 g. aga
minu 3.kilone kaal igatahes isase kutsika puhul kisas - error. Nii ta kaalumata
jäi ja ...
09.06.2009 - 01.07.2009
3 nädalat ja 1 päev kestis isase kutsika elutee. Matsime ta koduõue raudremmelga
alla puhkama kell 22 õhtul. Ma arvan, et meil kõigil peaks olema nimi ja tema
nimeks sai ning nüüd ka oli - ANGUS!
|
Kindlasti tekib kõigil küsimus - mis justus?!
Panen selle kirja, sest äkki on kellelgi kunagi samalaadne situatsioon tulemas,
siis ta vähemalt teab, millega peab arvestama valikutel.
Meil on peres kaks emast koer. Toffy on n.ö teise ringi koer. Ta tuli meie perre
aasta aega tagasi. Kahjuks ei tea me ta minevikust midagi aga teist sellist
sümpaatset koera annab otsida aga ... tal on probleeme teiste koertega. Minu
tähelepanekute juures ma julgen arvata, et tal puudub oskus lugeda koerte
kehakeelt. Gaala ja Toffy on selle aasta jooksul saanud omavahel läbi tõusude ja
mõõnadega aga üldiselt nad mahuvad hästi kahekesi meie perre. Toffy on meil Boss
ja Gaala see igavene teine. Meile see sobib ja paistab, et Gaala on ka sellega
leppinud lõpuks.
Gaala tiinuse ajal ja juba ennem seda ma uurisin palju selle kohta, et kuidas
mõjuvad koerte suhetele kutsikad. Sain täiesti vastakaid arvamusi aga üldiselt
oli toon ikkagi positiivne. Toon teile välja kolm põhisuunda, mis arvamused olid
teemal - millal kutsikaid tutvustada teisele emasele koerale. Kõikide
kirjelduste koha pealt aga öeldi, et tuleb jälgida nii ema reaktsiooni kui ka
teise emase koera käitumist ja vastavalt sellele käituda edasi.
Kohe peale sündimist järgmisel päeval - väideti, et nii saavad kutsikad endale
kaks ema, kuna nende jooksuaeg oli ka ühel ajal.
Kolme nädala möödudes - kõige levinum arvamus ja kogemuste praktikal põhinev.
Paras aeg, kui kutsikad hakkavad ringi kaperdama ja peale
kolmandat elunädalat peaks ema kaitseinstinkt nõrgenema hakkama.
Mitte kunagi - teine emane murrab ära.
Lasime Toffyl kutsikaid nuusutada ligidalt, kui nad olid umbes ühe nädala
vanused. (Gaala oli väljas) Algul saba liputas ja nuusutas ettevaatlikult aga
siis tegi korra suu lahti nagu tahaks kratist kinni võtta. Kohe viisime ta
kutsikate toast ära. Küsisin ja pärisin teiste arvamust, et mis see oli. Üldine
arvamus - tahtis kutsa kaasa võtta oma pessa. Hoidsime mõned päevad vahet ja
tõin ta uuesti kutsikate tuppa aga seekord ma ligi teda ei lasknud, vaid
istusime kahekesi pesakasti äärel ja vaatasime mida põngerjad teevad. Kolmandal
korral aga võtsin ühe kutsika sülle jope põe ja läksin õue. Tahtsime näha,
kuidas koerad siis omavahel käituvad. Mõlemad istusid mu ees ja silmad
naelutatud minu pambule, kelle pea ikka vonksas ühele ja teisele küljele ja tegi
ka mõned haugatused. Gaalal ja Toffyl omavahel ei tekkinud mingit saginat ja ma
juba hingasin kergemalt, et võibolla Gaala lasebki Toffy kutsikatele ligi, kui
aeg on nad õue tuua. Toffy paistis ka rahulik nii, et olin suht õnnelik. Kartsin
ju ...
Täna õhtupoolikul tuli meile külla Sirle oma viimaseid päevi titeootel
Keeshondiga. Teades Toffy reaktsiooni võõraste koerte suhtes ma viisin ta tuppa,
et lasta Trickil õue peal olla, mitte palavas autos perenaist oodata, millal
meie jutud räägitud saavad. Kutsikate pärast ma muret ei tundunud, kuigi Gaala
oli meiega väljas, sest nemad olid esimesel korrusel kabinetis mille uks käib
ilusti kinni ja igaksjuhuks olime keeranud ka käepideme valesse asendisse juba
oma väikese lapse pärast. Toffy aga pesitses teisel korrusel ja vahtis meid
aknast pingsalt, vahetevahel ka endast märku andes.Ühel hetkel aga hakkas mind
häirima vaikus (või lihtsalt mingi sisemine häirekell). Palusin Kaarelil vaadata
aknast sisse, et mida ta näeb. "Uks on lahti!": hüüdis ta hirmunult.
Jooksin kiiresti tuppa, hüüdsin Toffyt, kabineti uks oli paokil, Toffy liputas
ukse vahel saba, vaatas mulle rõõmsalt otsa, üks kutsikas tuterdas pesakastis
ringi, teine oli pikali, mõlemad suht tatised, kõditasin lamajat üks kord, teine
kord, mitte mingit reageeringut ...
Ja kõik see kokku kestis umbes 15 minutit. Ajast mil Toffy jäi üksi tuppa ja
hetkeni mil kihutaime EMÜ kliiniku poole oma pambuga. Lootuses, paludes ja samas
teades - HILJA! Diagnoos - murdunud roided purustanud kopsu.
Istun siin öösel praegu kabinetis arvuti taga ja silmanurgast vaatan mida
kutsikas teeb ... kui eriti silm kisub märjaks, siis tuletan meelde oma kadunud
vanaema lemmik vanasõna - mis ei tapa, teeb tugevaks!