BORN WILD


Nii habras on see elu...

01.juuli 2009

... veel mõned tunnid tagasi istusin lastega pesakastis ja itsitasime kui kaks väikest paksukest mängides ümber meie tiirutasid. Küll üks ajas ühe saba taga ja teine teise käppa. Korra isegi käis emase kutsa poolt kiunatus kui ta vend saba liiga kõvasti sikutas. Esimest korda täna limpsasid me käsi ja proovisid hambaid. Pole teisi nähagi veel aga tunda oli küll! :-)
Üle pika aja üritasin neid kaaluda. Emase kutsika kaalu veel nägin 2660 g. aga minu 3.kilone kaal igatahes isase kutsika puhul kisas - error. Nii ta kaalumata jäi ja ...

09.06.2009 - 01.07.2009
3 nädalat ja 1 päev kestis isase kutsika elutee. Matsime ta koduõue raudremmelga alla puhkama kell 22 õhtul. Ma arvan, et meil kõigil peaks olema nimi ja tema nimeks sai ning nüüd ka oli - ANGUS!

Kindlasti tekib kõigil küsimus - mis justus?!
Panen selle kirja, sest äkki on kellelgi kunagi samalaadne situatsioon tulemas, siis ta vähemalt teab, millega peab arvestama valikutel.

Meil on peres kaks emast koer. Toffy on n.ö teise ringi koer. Ta tuli meie perre aasta aega tagasi. Kahjuks ei tea me ta minevikust midagi aga teist sellist sümpaatset koera annab otsida aga ... tal on probleeme teiste koertega. Minu tähelepanekute juures ma julgen arvata, et tal puudub oskus lugeda koerte kehakeelt. Gaala ja Toffy on selle aasta jooksul saanud omavahel läbi tõusude ja mõõnadega aga üldiselt nad mahuvad hästi kahekesi meie perre. Toffy on meil Boss ja Gaala see igavene teine. Meile see sobib ja paistab, et Gaala on ka sellega leppinud lõpuks.
Gaala tiinuse ajal ja juba ennem seda ma uurisin palju selle kohta, et kuidas mõjuvad koerte suhetele kutsikad. Sain täiesti vastakaid arvamusi aga üldiselt oli toon ikkagi positiivne. Toon teile välja kolm põhisuunda, mis arvamused olid  teemal - millal kutsikaid tutvustada teisele emasele koerale. Kõikide kirjelduste koha pealt aga öeldi, et tuleb jälgida nii ema reaktsiooni kui ka teise emase koera käitumist ja vastavalt sellele käituda edasi.

Kohe peale sündimist järgmisel päeval - väideti, et nii saavad kutsikad endale kaks ema, kuna nende jooksuaeg oli ka ühel ajal.
Kolme nädala möödudes - kõige levinum arvamus ja kogemuste praktikal põhinev. Paras aeg, kui kutsikad hakkavad ringi kaperdama ja peale            kolmandat elunädalat peaks ema kaitseinstinkt nõrgenema hakkama.
Mitte kunagi - teine emane murrab ära.

Lasime Toffyl kutsikaid nuusutada ligidalt, kui nad olid umbes ühe nädala vanused. (Gaala oli väljas) Algul saba liputas ja nuusutas ettevaatlikult aga siis tegi korra suu lahti nagu tahaks kratist kinni võtta. Kohe viisime ta kutsikate toast ära. Küsisin ja pärisin teiste arvamust, et mis see oli. Üldine arvamus - tahtis kutsa kaasa võtta oma pessa. Hoidsime mõned päevad vahet ja tõin ta uuesti kutsikate tuppa aga seekord ma ligi teda ei lasknud, vaid istusime kahekesi pesakasti äärel ja vaatasime mida põngerjad teevad. Kolmandal korral aga võtsin ühe kutsika sülle jope põe ja läksin õue. Tahtsime näha, kuidas koerad siis omavahel käituvad. Mõlemad istusid mu ees ja silmad naelutatud minu pambule, kelle pea ikka vonksas ühele ja teisele küljele ja tegi ka mõned haugatused. Gaalal ja Toffyl omavahel ei tekkinud mingit saginat ja ma juba hingasin kergemalt, et võibolla Gaala lasebki Toffy kutsikatele ligi, kui aeg on nad õue tuua. Toffy paistis ka rahulik nii, et olin suht õnnelik. Kartsin ju ...

Täna õhtupoolikul tuli meile külla Sirle oma viimaseid päevi titeootel Keeshondiga. Teades Toffy reaktsiooni võõraste koerte suhtes ma viisin ta tuppa, et lasta Trickil õue peal olla, mitte palavas autos perenaist oodata, millal meie jutud räägitud saavad. Kutsikate pärast ma muret ei tundunud, kuigi Gaala oli meiega väljas, sest nemad olid esimesel korrusel kabinetis mille uks käib ilusti kinni ja igaksjuhuks olime keeranud ka käepideme valesse asendisse juba oma väikese lapse pärast. Toffy aga pesitses teisel korrusel ja vahtis meid aknast pingsalt, vahetevahel ka endast märku andes.Ühel hetkel aga hakkas mind häirima vaikus (või lihtsalt mingi sisemine häirekell). Palusin Kaarelil vaadata aknast sisse, et mida ta näeb. "Uks on lahti!": hüüdis ta hirmunult.
Jooksin kiiresti tuppa, hüüdsin Toffyt, kabineti uks oli paokil, Toffy liputas ukse vahel saba, vaatas mulle rõõmsalt otsa, üks kutsikas tuterdas pesakastis ringi, teine oli pikali, mõlemad suht tatised, kõditasin lamajat üks kord, teine kord, mitte mingit reageeringut ...
Ja kõik see kokku kestis umbes 15 minutit. Ajast mil Toffy jäi üksi tuppa ja hetkeni mil kihutaime EMÜ kliiniku poole oma pambuga. Lootuses, paludes ja samas teades - HILJA! Diagnoos - murdunud roided purustanud kopsu.

Istun siin öösel praegu kabinetis arvuti taga ja silmanurgast vaatan mida kutsikas teeb ... kui eriti silm kisub märjaks, siis tuletan meelde oma kadunud vanaema lemmik vanasõna - mis ei tapa, teeb tugevaks!