Gaala tiinus 9. aprill 2009 tegi Gaala tutvust Xantoga! Järgmine päev andsime veel
neil võimaluse oma intiim asju ajada aga Gaalal oli igasugune isu täis ja lihtsalt
pirtsutas, ning narris peigmeest.
Algas üks pikk ja lõputu ootus – kas on tiine või mitte. Nii tema kui ka peigmehe
jaoks oli see esimene kord armurõõme maitsta ja sellepärast tulemus veelgi küsitavam.
Küll ma uurisin siit ja sealt, et millal kõige varem on võimalik vähemalt arvatagi,
et paaritus õnnestus aga kogenumad soovitasid kõik rahulikult oodata ja teha peale
30ndat paarituse päeva ultraheli (UH). Esimesed positiivsed märgid, mis lubasid
prognoosida olid metsajooksud. Gaala lihtsalt väsis metsas ära. Tavaliselt tegi
ta suuri ringe ja nägid ainult saba välkumas vahetevahel mõne puu taga, siis seekord
ta ainult natuke jooksis, ning tuli jälle meie juurde puhkama. Võib öelda, et me
natuke ka kahtlesime oma analüüsi õigsuses – oli kaks varjanti: kas kätte jõudnud
aeg, kus õpetused hakkasid mõjuma, et kaugele joosta ei tohi, vaid peab kontakti
hoidma või tõesti lihtsalt jõudu ei ole enam kiireteks spurtideks kutsikate tõttu
24. tiinuse päev - 03. mai 2009 toimus Loodi mõisapargis setterite kevadpäev.
Olin juba valmistanud ennast ette, et päev otsa tuleb „karjuda“ - Gaaaaala siia,
Gaaaaaala siia! Ta lihtsalt on selline pujään vahetevahel, et ajab omi asju ja veel
eriti kui palju koeri koos, siis eriti lõbus lollusi kokku keerata. Mis aga juhtus?!
Veel kunagi pole Gaala nii tagasihoidlikult esinenud. Ilusti kogu aeg juures, hästi
kontaktne ja ega kellegagi mängima ka väga kippunud võib isegi öelda, et üldse ei
läinud mängima. Suurema osa ajast ta istus vesise suuga söögilaua ääres ja ootas:
„äkki keegi annab mulle ka palukese, kõht on ju niiiiii tühi!“
27.tiinuse päev – 06.mai 2009. Meie kodukliinikus Farmaxist ostsin sääse,
puugi, kirbu tõrje rohu Advantix + ussirohu. Jah, te lugesite õieti! Advantixit
võib anda ka tiinele koerale. Selle kindlaks tegemiseks suhtles Ain Erkmaa mõni
päev hiljem ravimi maaletoojaga, kes kinnitas, et antud ravim ON lubatud ka tiinetele
koertele. Mõni päev hiljem sellepärast, et ma uskusin veterinaari sõnu, kui ta mulle
selle rohu andis aga paar päeva hiljem mulle kinnitati, et antud ravimit ei tohi
anda tiinele koerale. Sellepärast sai asi ka üle kontrollitud.
29. tiinuse päev - 08. mai 2009 käisime R-kliinikus UHs. Olin vägagi põnevil.
Päev otsa „närisin küüni“, sest nüüd pidi tulema tõehetk – kas mu juba vägagi kindlad
positiivsed aimdused saavad kinnitust. Gaalal aeti natuke kõhu pealt karvad maha,
et paremini näha oleks ja seal nad olid – 5 lootekotti selgelt pildi peal! Rohkem
otsima ei hakatud, sest vet ütles, et põhiline on teada kas jah või ei. Loomulikult
oli mul uudishimu suur aga leppisin targema nõuandega. Siinkohal pean mainima, et
hiljem sain teada, et mitte ei vaadata lootekotte vaid südamelööke. Miks seda antud
kliinikus ei uuritud jääb minu jaoks saladuseks. Kahjuks-õnneks ma rohkem sinna
kliinikusse tagasi ka ei lähe. Kogu loomakliiniku külaskäik-vastuvõtt-kohtlemine
varjutas mu rõõmu kutsikate üle. Lahkusin suht hämmingus olekus sealt.
Aeg läks edasi ja ootasin rõõmsalt Gaala kosumist, kuid mida ei olnud – see oli
suurenev kere. Naisterahva mõistusega ikka arvasin, et kui rase oled, siis tulevad
need kilod kolinal ja kõht ka kasvab. Gaala keha kuju aga ikka samasugune nagu ennem.
Käega ka kutsikate liigutusi tunda ei olnud. Helistasin Viljandi Männimäe kliinikusse
Laura Linntammele, kes pidi olema spetsialiseerunud rohkem tiinusele jne. Tema kinnitas
mu arvamust, et UHga vaadatakse südamelööke, sest lootekotid võivad ära imenduda
hoopis aja jooksul või võivad olla need hoopis tsüstid. Ta soovitas teha kas uue
UH või röntgeni alates 45 tiinuse päevast. Röntgen on tiinele koerale alles siis
ohtlik, kui talle tehakse seda kolm korda päevas ja iga päev. Täpsemalt selle kohta
saab lugeda siit: http://www.eau.ee/~semjonov/Koera%20ja%20kassi%20tiinus%20ja%20diag..ppt#274,1,Tiinus
ja selle diagnostika emasel koeral
36. tiinuse päev – 15.mai 2009 hakkasime sööma kutsika toitu. Kui siiani
kuulus igapäeva menüüsse Royal Canini Maxi Adult ja ka liha nädalas paar korda,
siis nüüd Royal Canini Max Baby. Veterinaar Janne Orrin õpetuse kohaselt anname
koguseliselt täpselt sama palju seda toitu kui varem teist e. Siis hommikul topsi
täis ja õhtul topsi täis. 40. tiinuse päev – 19. mai 2009 läksin EMÜ Loomakliinikusse
uuesti UH tegema. Maksin küll 3 korda rohkem kui R-kliinikus antud protseduuri eest
aga ... Nägin ekraani pealt 3e kutsikat. 2 paremas emaka sarves ja 1 vasakul. Dr
Põder aga ütles, et see ei ole 100% kindel, et neid ainult kolm on, sest nad on
juba piisavalt suured ning kui mõni on rohkem rindkere sees, siis neid ei näe. Põhiline
– kutsikad on ikkagi tulmemas meie perre, kuid vägagi tõenäoliselt väike pesakond.
Kui päris ausalt öelda, siis oli see pigem hea uudis. Esimese pesakonna kohta nii
minu kui Gaala jaoks on kindlasti lihtsam nendega hakkama saada ja ka tulevikus
silma peal hoida
54. tiinuse päev – 02.juuni 2009 toimus väga mõnus-armas sündmus – ma tundsin
esimest korda kutsika liigutusi.... mhm võibolla ka ainsuses aga see pole tähtis.
MA tundsin. Olen 54 päeva iga päev uurinud, et kas täna tunnen liigutusi ja ikka
saanud pettumuse osaliseks kuni tänaseni ... väike mõnus põrge oli peopesal tunda!
Kell 23:00 kraadisin – 37,5. Oleksite te näinud mehe nägu kui mind kraadimas nägi.
Tema ikka vanakooli õpetuse kohaselt on harjunud koeri karjatama aga nüüd hull naine
kraadib koera!!! Kaks päeva meisterdas kutsika kasti. Planeerimine oli ikka keeruline
– kas teha 1mX1m või suurem?! Lõpuks valmis 1,5mX1,5m pesakast. Teisele korrusele
selle tirimine võttis ikka üksjagu aega-võhma aga paika ta sai. Nüüd veel vaja välja
mõelda mis sinna põhja saab.
55. tiinuse päev – 37,8 kraadi
56. tiinuse päev - 37,6 kraadi
59. tiinuse päev - 08.06.2009 - paanikamaja - Hommik algas pihta juba
sellega, et Gaala kogu aeg oma tagumenti lakkus. Kella 15ne ajal olin täiesti
kindel, et nüüd see siis hakkab. Tuli mõningast vedelikku (rohelist). Kähku
haarasin koera ja jooksin õuest tuppa pesakasti. Lasin täna viimasel hetkel
pesakasti asukohta muuta. Alguses lasin viia pesakasti teisele korrusele aga
siis hakkasin mõtlema, et päeval on neid ka vaja jälgida kogu aeg ja mis ma seal
magamistoas 2 nädalat küll järjest teen?! :-) Saabudes tuppa hakkas Gaala
aktiivselt tekke ja kõike muud kraapima, ning lõõtsutas. Mina naiivitar aga ei
olnud veel asjugi valmis pannud. Nii kaua kui Gaala meeleheitlikult tekke ümber
korraldas, siis mina jällegi jooksin mööda maja ja kogusin kõiksugu kaltse
kokku, mis kätte jäi. Lõpuks avastasin, et mul ei ole kaalu. Ma olin täiesti
veendunud, et kaal PEAB olema. Palusin mehel, et hoia Gaalal silma peal, ma käin kähku
linnas poes ära. Ostsin sealt veel igasuguseid muidki asju, mida arvasin, et
võiks vaja minna: side, käärid, kaal, des. vahend, kätekuivatus paberit, nina
pump, kummikindad... ja rohkem nagu ei midagi. Sättisin kodus asjad laua peale
ritta ning läksin välja Gaala varjuks. Kella 17ne ajal oli tal kõht lahti. Ema
pani tähele, et ka kõht on alla vajunud.
21: 00 aga ikka ei midagi ... lõbus Gaala kappas ümber maja. Joob palju vett ja
süüa ei soovinud. Endiselt on tal kogu aeg asja oma saba alla. :-)
Lähen ka uuesti välja Gaala varjuks, ning olen valmis ... uuteks seiklusteks.
13:24 - 37,6 temp.
14:16 - 37,3
17:32 - 37,2
20:23 - 37,1
22:43 - 36,8
22:53 - rahutu, teeb pesa
, niutsatas kõvasti
. Helistasin kähku
Ingritile, kes lubas appi tulla poegimisel. Kella 23st juba olime kahekesi
valves. Minul aga oli tohutu uni kogu aeg, sest kaks päeva ennem olind viibinud
Eesti Võitja näitusel tööl ja tuli vara tõusta hommikuti, mis ei ole üldse mulle
loomuomane. Tänu Ingritile sain mõned tunnid magada pesakasti kõrval madratsil,
muidu oleks ka mina vist kiirabisse sattunud lõpuks :-)
23:10 - tuli rohelist tihket "ollust"
60. tiinuse päev ja uute ilmakodanike sündimine! - 09.06.2009
00:46 - 37,0
2:50 - 37,3 Olime igahetk valmis, sest õpikute järgi temperatuur tõuseb
vahetult ennem poegimist aga mida ei olnud seda ei olnud - presse. Gaala küll
hingeldas ja lakkus ennast kogu aeg aga presse ei kuskilt. Natuke isegi tuli
sabin sisse, et mida teha aga ette rutates tuleb tõdeda, et loodusel on omad
reeglid.
04:21 - 37,5
05:20 - 37,2
06:00 - VEED! No nüüd ei saanud enam lõpp kaugel olla! Poole tunni pärast
hakkasid ka pressid pihta. Juba peale ei tea mitmendat pressi aga ikka veel ei
olnud kutsikas väljunud. Vahel nägime küll käppasid ja korra vilksatas ka saba -
nüüd alles paanika hakkas pihta! Mina naisena eeldasin, et ikka pea ees tuleb
välja tulla, kuid kuts ju tagurpidi (hiljem muidugi lugesin, et nad võivad nii
ja naa pidi väljuda). Kuid ... vaatamata sellele, et tagumised jalad ees pool ei
suutnud Gaala teda välja pressida. Tubli Ingrit abistas natuke. Isiklikult mina
pigistasin silmad kinni ja pisaratega pooleks sosistasin Gaalale kõrva - PRESSI!
Praegugi siin istudes ja kirjutades läheb silm märjaks, sest kartsin kohutavalt
kutsika elu pärast ja sünd ON emotsionaalne hetk :-)
06:40 - Lõpp hea kõik hea ...
nii ka väljus isane tublilt pontsakas
kutsikas. Kaalu tervelt 0,495 kg!!! Ma ei jõudnud kolmenegi lugeda, kuid
juba oli ta lootekotist Gaalal poolt välja pakitud, nabanöör läbi näritud ja
lootekott söödud. See käis tõesti kähku. Ingrit ulatas märja kutsika minu kätte,
et hõõruksin ta kuivaks, kuid tegin seda liiga õrnalt ... kartsin ju haiget
teha! :-) Nii siis hoopis jäi ka see töö Ingriti õlgadele. Gaala muidugi
kannatamatult ootamas, millal tema kätte järg jõuab. Oi ta lakkus ja kasis seda
kutsikat - ma juba muigega ütlesin Gaalale, et jäta omati nahk selga
kutsale. Väikemees aga üritas visa kannatlikusega ronida tisside juurde, kuid
Gaala lakkumine veereta ta jälle oma eesmärgist kaugemale tagasi. Lõpuks kõht
täis ja panime kutsika kasti soojavee koti peale puhkama, sest tundus, et Gaalal
hakkab järgmine tulema - kraapis meeleheitlikult pesa ja tatsus ringi ratast
ning värises. Kogu aeg käis ka kontrollimas oma titat, kas see alles.
Möödus tund tunni järel aga uusi presse ei kuskilt. Õpikute järgi on normaalne
vahe kutsikate sünnil kuni 2 tundi aga maksimaalselt 4 tundi võib oodata, siis
tuleb juba kliiniliselt sekkuda, sest siis ei ole enam kõik korras. Liina
soovitusel, (kes oli minu teine tugiisik MSN online´is ) soovitas Gaalat
jalutada ja kõhtu masseerida. Katsusin, mis ma katsusin aga konkreetselt
kutsikaid ja nende liigutusi ma ei tundnud enam.
10:00 - helsitasin EMÜ Loomakliinikusse ja dr. Põdra soovitusel pidin
veel umbes tund aega Gaalat jooksutama, et tekitada presse ja kui ikka veel
midagi ei toimu, siis kell 11:00 ootab kirurg meid, et teha juba keisrilõige.
Viimane pool tundi jalutasin ja jooksutasin Gaalat õuepeal ja "jummala keeli"
palusin, et hakka nüüd pressima ... aga ei midagi. :-( Kusjuures kõige selle
juures oli Gaala tuju hea ja rõõmsameelne. Mitte mingit märki mingist vaevusest.
10:50 - jõudsime kliinikusse koos oma Pambuga, kes muidugi soovis süüa
saada ennem kliinikusse sisenemist. Dr. Põder oli väga üllatunud, et Gaala ise
nii energiline oli ja ütles, et see on positiivne märk, kuid läbivaatus tuleb
teha, et otsustada mis järgmise sammuna ette võtta. Gaalale tehti nii röntgen
kui ka UH ja tulemus - oodatava 3-5 kutsika asemel on kõhus peidus veel ÜKS
kutsikas. Nii ema kui kui kutsikas on heas seisukorras, ning südametöö mõlemal
stabiilne, tugev ja ühtlane. Dr. Põder tegi otsuse, et Gaalale tehakse hoopis
oksüd... (ma ei tea täpselt selle nime) süst, mida manustatakse ka inimestele,
et kiirendada sünnitustegevust. Süst tehtud paluti minna Gaalaga välja jalutama.
Ei saanud 5te minutitki jalutada, kui pressid hakkasid pihta. Suure jooksuga
kliinikusse tagasi, kuid kaugemale ei jõudnud kui koridori ...
11:15 -
sündis teine kutsikas - emane - kliiniku koridori
põrandal! :-) Te ei kujuta ette mu rõõmu! - kaks tervet, elujõulist kutsikat ja
mõlemast soost - mida veel tahta!!! :-) Kodus kaalusime ka tema ära ja saime
0,427 kg. Ka emase sünni puhul toimetas Gaala sama moodi nagu isasegi kutsika
korral - kiirelt nabanöör katsi, päramised ropsuga kõrist alla ja kohe
intensiivselt lakkuma kutsikat.
10.06.2009 - Olen nüüd välja puhanud ennast ja jutustanud, mis toimus
Gaala elus viimased 60nd päeva.
Minu isiklik arvamus on, et sünnitus venis selletõttu, et kutsikaid oli setteri
kohta vähe ja neil oli ruumi ennast suureks "süüa". Gaala emainstinktid aga
"käivitusid" koheselt peale esimese kutsa sündi ja ta oleks nagu teadnud, mida
tegema peab. Magasin küll ka täna öösel pesakasti kõrval, kuid ausalt öeldes ei
ole minu abi Gaala vajanud veel kordagi. Pigem mul hakkab juba natuke kahju
temast, kuidas ta truult lamab pesakastis kutsikatega ja iga väiksemagi vigina
korral kohe lakkuma hakkab neid. Süüa andsin nii eile kui täna talle riisi
kanaga ja muna, leotatud krõbinaid natuke juurde. Kuid isegi süüa ei saa ta
rahulikult .. pidavalt käib kastis vaatamas, kas kõik korras. Peangi ta varsti
sealt välja ajama ja ühe korraliku jalutuskäigu tegema, sest õue lastes ta
lihtsalt jookseb ümber maja ja nõuab tuppa laskmist, ning kohe jälle tittede
juurde.
Mis ma veel oskan öelda. Arvasin, et kogu see poegimise protsess on hulga
"räpasem" tegevus. Tegelikult läks mul vaja ainult 1 rull käterätte ja 1 frotee
käterätt ja 1 vana voodilina, kraadiklaas, kaal, kummikindad ja
des.vahendit.Õigus - kuumavee kott on ka heaks abimeheks ajal, kui Gaala välja
kupatan hädale, sest siis kutsadel hea soe olla ja on vaikselt. Põrandat ei ole
pidanud pesema ja ka seina on täitsa puhtad :-). Kuna Gaala on väga puhtuse
harrastaja, siis kõik, mis välja tuli ta ise ära koristas märkamatult. Aga
loomulikult ei tohi ma unustada, et ainult üks kutsikas sündis minu kodus .. kui
oleks neid 8a olnud, nagu üldiselt on setteritele omasem, siis oleksin ka mina
saanud suure prügikoti rämpsu - aga kes teab, võibolla mitte. Seda teada mul ei
õnnestu saada veel niipea, kui üldse kunagi.
Korrates juba eelnevalt öeldut - Lõpp hea, kõik hea! Tänan kõiki inimesi, kes
toetasid mind nende 60ne päeva jooksul:
Liina, Ingrit, Annika, Leen, Marlena,
Karis, Eva ja paljud teised!
Edasist saate juba lugeda Blogist - Esimesed katsetused uues maailmas.