21.06.2009
Nii ... käes on juba kriitiline ajahetk. Pean panema osa juba toimunust kirja,
sest muidu hakkavad otsast juba meie pere juhtumid ununema. :-)
Väikese meeldetuletusena - 9. juuni 2009.a. leidis aset suursündmus - Gaalal
sündisid kutsikad! (lähemalt sellest saate lugeda blogist "Gaala tiinus")
HURRAAAAAA! Väike kõrvale põige aga vägagi oluline teade. Just praegu vaatasin,
et FCI kodulehel on kinnitatud mu kennelinimi
BORN WILD. Hetkel on tunne
nagu Kukerpillide laulusalm ütleb: "tahan lennata..."
Tagasi aga nüüd jutukese juurde.
Kõigepealt toon Teile ära kutsade kaalutabeli. Kui ikka kahele "elukale" on 8
tissi, siis süüa jagub küllaga ja seda on näha ka nende pontsakusest! :-) Ostsin
korraliku suure kaalu, kuhu peale mahub suuremat sorti kapsapea aga .. ikkagi on
väike. Minu paksukesed sinna peale enam ei mahu nii, et pean vist siinkohal
igapäevase kaalumise lõpetama. :-)
|
|
ISANE |
EMANE |
JUURDEKASV |
|
9.06.2009 |
0,495 |
0,427 |
0 |
0 |
|
10.06.2009 |
0,500 |
0,438 |
0,005 |
0,011 |
|
11.06.2009 |
0,572 |
0,505 |
0,072 |
0,067 |
|
12.06.2009 |
0,670 |
0,570 |
0,098 |
0,065 |
|
13.06.2009 |
0,773 |
0,660 |
0,103 |
0,090 |
|
14.06.2009 |
0,895 |
0,760 |
0,122 |
0,100 |
|
15.06.2009 |
1,005 |
0,875 |
0,110 |
0,115 |
|
16.06.2009 |
1,125 |
0,978 |
0,120 |
0,103 |
|
17.06.2009 |
1,238 |
1,087 |
0,113 |
0,109 |
|
18.06.2009 |
1,345 |
1,185 |
0,107 |
0,098 |
|
19.06.2009 |
1,465 |
1,300 |
0,120 |
0,115 |
Tunnistan, et kõik minu hirmud, õpitud-, loetud materjalid on osutunud siiamaani
asjatuteks. Kujutasin ette, et küll tuleb iga kahe tunni taga kutsasid sööma
panna, Gaalat talutada, kutsikaid "potitada" jne aga ... ma ei ole pidanud ükski
kord sekkuma Gaala ja tema lapsukeste elulistesse tegevustesse!
Magasin esimesed kolm ööd truult pesakasti kõrval madratsil. Varusin
raamatukogust hästi paksud juturaamatud, et nende abil ennast öösiti üleval
hoida. Neljandal õhtul aga otsustasin - keda ma siin nüüd petan oma jutuga, et
öö otsa olin kutsika valves?! Tegelikult ju magasin ja nägin õndsat und
häirimatult! :-) Ja nii on see siiani, 2 elunädala lõpuks. Rahuliku südamega
magan jällegi omas voodis hommikuni nii kaua kui saan ja tahan, ning siis tulen
piilun ukse vahelt kuidas noorel perel ka asjad on öö jooksul kulgenud.
Kuid, soovitan ikkagi esimesed ööd olla koerale kasvõi toeks, eriti kui tegemist
esmakordse poegijaga. Teisel õhtupoolikul, kui lugesin oma hirmpaksu
juturaamatut madratsil, siis mind häiris väga Gaala lõõtsutamine-hingeldamine.
Heitis pikali kutsikate keskele. Natuke aega oli vaikus ja siis järjest
kiirenevas tempos lõõtsutamine tõusis. Lõpuks oli juba hingamine nii tihe, et
minul oli tunne, et ta läheb lõhki lihtsalt õhu rikkusest. Kui tõesti oli juba
endal hirm nahavahel, et ta saab lihtsalt südame atakki hingamiskiiruse tõttu,
siis tõusis ta äkki püsti, hakkas meeleheitlikult pesa kraapima ringirattast,
millega ta ajas loomulikult kutsikad ülesse ja heitis sama äkitselt jälle pikali
ning hingase tempo oli normaalne. Kõik hakkas aga uuesti korduma 2-3 minuti
pärast. Üks selline "atakk" kestis kokku 5 min, peale seda rahunes, 2-3 min
vaikkus ning jälle otsast pihta. Tegemist oli palava ööga. Tunnistan, et panin
kogu sellise käitumise soojuse süüks. Tegin akna suht pärani lahti ja
värskendasin joogi vett ning lootsin, et olukord paraneb ehk natukenegi.
Mingilmääral aitas ja kuna endalgi oli juba uni silmas, siis uinusin.
Kolmandal päeval aga oli lõõtsutamine endiselt olemas ja kogu aeg suht
intensiivne. Mõtlesin, et see ei saa õige olla. Gaala ju ennemgi palavaid päevi
näinud ja sellist lõõtsutamist pole kunagi olnud. Istusin aga arvuti taha ja
hakkasin otsima Koertekojast sarnaseid käitumisi teiste koerte puhul. Leidsin
vasteid ja vägagi ruttu. ÜLdine arvamus oli, et natuke sagedasem
lõõtsutamine näitab piima tootmist ja on isegi hea märk aga nii intensiivne
tegevus võib näidata probleemi - piimapais, mingi põletik emakas jne. Vastavalt
sealsetele soovitustele katsusin Gaalat ja TUNDUS, et tagumised tissid on
piimarohkemad võrreldes teistega, nibud hästi väiksed ja temperatuur tundus ka
suht kuum olevat. Esimese asjana proovisin panna kutsikaid neid tisse imema aga
see ei andnud mingit tulemust - nad lihtsalt keeldusid ja läksid ikka oma lemmik
tisside juurde. Viisin Gaala õue ja koduste suure naeru saatel hakkasin teda
lüpsma :-) ... aga see oli suht vaevarikas tegevus, kui võrrelda lehma
lüpsmisega :-) ...Mõnda aega nõutult ringikäijes ja mõeldes, mida teha - jäi
silm pidama rinnapiima käsipumbal, mis oli jäänud kunagisest ajast vedelema akna
nurka. Käes! Pump käes, kähku õue, Gaala pikali ja piima muudkui voolas ja
voolas. :-) Stop! Pean siinkohal korrektsem olema. Ei tohi pumbata-lüpsta ka
liiga palju, sest sellega võib hoopis piima juurde stimuleerida. Umbes maks 50
ml pumpasin välja. Katsusin käega, et tiss oleks sama pehme võrreldes teistega.
Seejärel tegin talle külma kompressi umbes 10 minutit. Kastsin käteräti suht
jahedasse vette ja samal ajal kui Gaala lamas hoidsin rätti tal kõhul. Kokku
võttis kogu protseduur aega umbes 30 minutit aga see aitas!!! Peale seda jäi
Gaala tunduvalt rahulikumaks ja oma suureks õnneks märkasin õhtul, et kutsikad
nosisid rahulikult süüa ka kõige suurematest ja mahlakamatest tissidest :-)
Peale seda ühte korda ei ole rohkem vaevusi ka esinenud.
Siinkohal oleks passlik märkida kokkuvõtteks, et anatoomiliselt on kõige rohkem
piima koeral tagumistes tissides. Suurema pesakonna puhul on kasulikum
väiksemaid kutsasid paigutada ise taha poole sööma. Tavaliselt suuremad jõuavad
sinna ennem ja väiksemad ei saa löögile.
Viimase nädala jooksul on minu käest palju küsitud - kuidas kutsikatel läheb? Ma
olen vastanud kõigele ühte moodi, mis on ka tõsi - nad on suht mõtetud pambud
veel, sest söövad ja magavad ainult! :-)
Tänasest aga võin öelda, et elu läheb põnevamaks. Mõlemal kutsal on näha silmade
avanemist, proovivad juba jalgade peal püsti ajade ennast. Kuigi jah ... need
katsetused lõppevad koheselt suure kõikumisega "tuule käes" ja ümber
potsatamisega :-) Kuna nad mõlemad on ikka suht trullad, siis eile veel tundsin
"muret" kuidas nad üldse käima saavad õppida, sest nende jalad tunduvad nii
väiksed keha suhtes aga täna veendusin, et täitsa ponksud kutsad kui ennast
sirgu üritavad ajada. :-)
Emasem on natuke liikuvam kui tema vend. Vend on selline muhe mõmmi, kes sööb,
nohiseb ja siis laus pikkuses kõhuli lösutades und põõnab. Aga samas on ta ka
suurema kisaga, kui Gaala juhtub tast liiga kaugele heitma ja ta ei jaga kohe
matsu välja, kuhu poole roomama hakata.
Ma ei tea, kas on veel vara hõisata, kuid tundub, et nad on pärinud oma ema-isa
ilusa värvi pigmendi. Ma ei olegi seda maininud veel aga isasel kutsal on rinna
peal väike valge "täht".
Millest veel rääkida?!
Toffy muidugi. Esiteks on Toffy muutunud täielikuks flegmaks. Ta täiesti
tunnistab Gaala ema staatust. Enam ta ei ürita iga kell Gaalat korrale kutsuda,
vaid vaatab nii mõelegi tembule läbi sõrmede. Kui ikka Gaala ülemeelikus liiale
läheb, siis Toffy ikka võtab sõna aga värreldes varajasema ajaga on seda ikka
nagu piisk merre. Pesakast on meil siiani veel eraldatuna kabinetis ja uks on
reegline öösiti kinni, et takistada Toffy juurdepääsu ja vastupidi. Kuid nii kui
kuuleb suuremat kisa, siis hakkab temagi nutma ja tahab vaadata, mis toimub.
Kutsikate nädalaseks asamisel lasime ka toffyl lähemalt tutvust teha pampudega.
Gaala viisime igaksjuhuks välja. Toffy saba käis siiasinna suure kaarega, kui
ettevaatlikult kastile lähenes. Nuusutas ja takseeris kutsasid mõnda aega aga
siis avas oma suu ja ... viisime ta eemale kohe. Millegi pärast arvan, et ta
tahtis kutsika endaga kaasa võtta, kuid see on arvamus. Homme lasen uuesti nad
kokku omavahel ja võibolla isegi nii, et Gaala on ka juures. Esimesel ööl sai
Toffy kabineti ukse korra ise lahti aga ta ainult pistis pea ukse vahelt sisse,
kuid edasi ei tulnud ja Gaala oli ka pesas rahulikult nii, et ma loodan tuleviku
suhtes parimat.
Üks asi tuli veel meelde. Gaalal tuli koos poegimisega "loll" komme tagasi, mis
tal oli ka ajal, mis siia majja kolisime. Toas ja pesas oli ta üks täitsa ilusti
ja esimesed päevad tuli ta väevõimuga välja vedada sööma aga siis juba muutus ta
ise ka nõudlikumaks välja saamise suhtes ja avaldas juba ise soovi. Ainult, ta
keeldus üksi väljas olemast. Alati pidin just mina ka temaga koos õues olema.
Nii, kui tuppa tahtsin tulla nii oli tema ka kohe väga tihedalt sabas. Isegi
koos õues olles oli ta minuga ikka väga lähedases kontaktis koguaeg aga vähemalt
ei nõudnud ta siis sisse. Kui aga mina toas ja tema õues, siis terve selle aja
ta jooksis meeleheitlikult ümber maja ja üritas igast aknast, läbi klaasi sisse
tungida. Täiesti närvesööv OLI. Räägin seda mineviku vormis, sest täna oli
esimene päev kahe nädala jooksul, kus ma võisin liikuda majast sisse ja välja,
ilma et ta oleks paanikasse sattunud. Võin vist rahulikumalt hingata ja nentida,
et see "hull" periood on ümber saamas.
Loodame, et suurematel koertel ka omavahel mängulust tagasi tuleb. Ma ei ole
kunagi näinud seda varem aga Toffy praegu täitsa lunib vahel Gaala käest: "mängi
minuga". Gaala aga selle peale jalutab temast lihtsalt nagu tühjast kohast
eemale. Ei tea, kas see märk, et "võimu vahetus" toimumas, toimunud või midagi
muud?! Aeg annab arutust.
Nüüd aga küll kõik tänaseks. Meenutused said otsa ja kell näitab ka juba üle
südaöö.
"Õnneks" jaaniöö pidustusteks ma ennast välja magama ei pea, sest need kaks
armsat kutsat otsustasid minu eest juba ära, et seekordne jaaniöö möödub mu oma
kodus vaikselt ja rahulikult!
Kena jaanipäeva teile kõigile ja jagage oma jaani muljeid ka minuga! :-)